Ajaarvamine

Eestlaste rahvakalender oli eelkõige põlluharija ning karjapidaja kalender, välja kujunenud pika aja jooksul tihedas seoses inimeste eluviisi ja vajadustega. Vahetult maa andidest elatuvale inimesele oli ülimalt tähtis sobitada oma elu looduse rütmidega. Eriti Põhjamaa aastaaegade vaheldumise tõttu pidi hoolega arvestama, et põllutööd saaksid õigel ajal tehtud ja toit talveks varutud.
Aastaaegade vahed või muud üleminekuajad, eriti pööripäevad  ja nende ümbrus, olid erilised - pühad ajad. Neid peeti eriti sobivaks tuleviku mõjutamise jaoks. Aasta vahetumist võiks võrrelda maailma uuendamise ja ehitamisega, mil vana kord nõrgeneb ja uus on alles loomisel – just sellisel muutuste ajal on võimalik sündmuste kulgu mõjutada. Kalendripühadega oligi seotud mitmeid rituaale ning nende keskseks sisuks viljakus- ja tõrjemaagia. Samuti olid olulised puhastamistoimingud, et mitte midagi halba uude ajaperioodi kaasa võtta.